Mesilaste korjemaa ja meetaimed mängivad mesilaste elus keskset rolli, pakkudes neile vajalikku nektarit ja õietolmu. Korjemaa, mis hõlmab erinevaid õistaimede kasvukohti, on mesilaste toitumise ja arengute jaoks hädavajalik. Artiklis uurime, millised taimed on mesilastele kõige väärtuslikumad ning kuidas erinevad keskkonnatingimused mõjutavad nende nektaritootlikkust ja korjeefektiivsust. Samuti käsitleme Saaremaa eripära, mis toob esile kohalike taimede olulisuse mesinduses.
Mesilaste eelistatud meetaimed ja nende nektaritootlikkus
Millised taimed on kõige väärtuslikumad nektari ja õietolmu allikad?
Mesilastele on väärtuslikud looduslikult esinevad taimed, nagu metsvaarikas, võilill, paakspuu ja mustikas. Need taimed toodavad suures koguses nektarit ja õietolmu, pakkudes mesilastele olulist toiduvaru eri aastaaegadel.
Kas Saaremaal on eripäraseid taimi, mida mandril vähem leidub?
Saaremaa eriilmastiku ja geograafia tõttu leidub seal mõningaid taime liike, mida mandril vähem esineb, näiteks paakspuu, mõned viirpuu liigid jmt. Sellised taimed võivad olla mesilastele väärtuslikud, pakkudes kohalikku ja eripärast korjet.
Kuidas mõjutavad ilmastikutingimused erinevate meetaimede nektaritootlikkust?
Ilmastikutingimused, nagu temperatuur, sademed ja tuul, võivad oluliselt mõjutada meetaimede nektaritootlikkust, näiteks jahedad ja vihmasemad suved võivad pidurdada õitsvate taimede nektaritootmist. Erakordsed soojalained kevadel või suvel aga võivad mõne taime õitsemist varasemaks tuua ja nektaritootlikkuse ajaliselt tasakaalustada. Nii võib juhtuda, et ebasobivate ilmade korral saavad mõnel aastal mesilased näiteks juuni ja juuli kuus vaid vähesel määral elatuskorjet teha ning meetoodang puudub täielikult.
Mesilaste lennuraadius ja efektiivne korjeala
Kui palju sõltub mesilaste lennuraadius konkreetsest tõust (Buckfast vs. teised)?
Mesilaste lennuraadius sõltub tõust, kuna erinevad tõud on erineva lennuvõimekuse ja töövõimega. Buckfasti mesilased on tuntud oma suurepärase lennuvõime ja tööefektiivsuse poolest.
Kuidas mõjutavad ilmastikutingimused mesilaste lennuraadiust ja korjetõhusust?
Ilmastikutingimused mängivad olulist rolli mesilaste lennuraadiuses ja korjetõhususes. Külmad või vihmaste ilmade korral on mesilased vähem aktiivsed ja nende lennuraadius võib kahaneda, samas kui soojemad ja kuivad ilmad soodustavad mesilaste pikemaid lende ning suurendavad korjetõhusust. Buckfasti mesilased käivad edukalt korjel ka vähese vihma korral eeldusel, et korjepiirkonnas kasvab taimi, millelt vihm nektarit maha pesta ei saa (näiteks kellukalised).
Millal ja miks võivad mesilased eelistada kaugemaid korjealasid, isegi kui lähemal on taimi?
Mesilased võivad eelistada kaugemaid korjealasid, kui lähemal olevad taimed on vananenud või nektaritootlus on vähenenud. Samuti võivad nad eelistada kaugemaid alasid, kui seal on rohkem toitu või kui ilmastikutingimused soosivad nektari kogumist kaugemalt, näiteks sobivama temperatuuri või päikesepaistelistel päevadel või sobivas suunas puhuvad tuuled. Seega mesilaste korjemaa ja meetaimed võivad oluliselt muutuda ilmastikust lähtuvalt ja seda väga lühikese aja jooksul.
Täiendavat lugemist
Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Aasta jooksul kulutab üks mesilaspere toiduks 86-90 kg mett, sellest 12-20 kg süüakse ära talvel. 1 kg vaha tootmiseks kulutavad mesilased ca 3,5 kg mett ja üha töömesilase vagla üleskasvatamiseks kulub 0,145 g õietolmu. Seega on pere aastane õietolmuvajadus 17-25 kg.
Taimede kasvukohta, kus mesilased endale toiduvarusid koguvad, nimetatakse korjemaaks. Mesilasperede pidamisel on tähtis nii korjemaa suurus ja taimekooslus kui ka mesilasperede tihedus 1m2 kohta. Korjemaa suuruse ja seal oleva taimekoosluse järgi saab mesinik välja arvutada kui palu peresid ta ühte koht paigutada võib. Keskmiselt on ühes mesilas 10-12 peret ja mesilate vahele peaks jääma vähemalt 2 km. Mida lähemal on õitsvad taimed mesilale seda rohkem saavad mesilased nektarit tarru kanda, kuna siis kulub vähem nektarit mesilastele enda toitmiseks. Kaugemalt kui 2 km mesilased nektarit tarru ei too, sest siis kulub kogu kogutud nektar mesilasel endal ära.
“KASUMLIKU MESILA RAJAMINE JA MAJANDAMINE”, EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Bakalaureusetöö, Hanno Amberg, Tartu 2014