Mesilasperede talvitumine on minu mesilas väga tähtis. Hea talvitumine loob eeldused edukaks mesindushooajaks ning kevadel hakkavad arenema suured, tugevad ja terved mesilaspered. Kui mesiniku uus aasta algab 1. jaanuaril, siis mesilaspere aasta algus on aga aeg, mil mesi on võetud ja algab ettevalmistus talveks.
Esiteks veendun, et mesilased on piisavalt toidetud. Pakun neile kvaliteetset talvesööta. Kontrollin, et toiduvarud kestaksid kogu talve. Alustan varroosi tõrjega õigeaegselt. Tagan, et mesilased oleksid kaitstud niiskuse ja väliste stressitekitajate eest. Suurimad ohud on tihased, nugised ja hiired. Lisaks jälgin ja hooldan mesilasperesid regulaarselt. Kui tekivad probleemid, reageerin neile kiiresti.
Olulised märksõnad talvitumise kohta: talvesööt, varroalesta tõrje, taru isolatsioon, niiskuse kontroll, tervise jälgimine ja prahi eemaldamine lennuavast. Vajadusel peab mesilastel olema võimalus välja lennata.
Tähelepanekud
Talvesööda valik ja kogus
Buckfasti mesilased on tuntud oma hea talvitumise ja varajase kevadise arengu poolest, mistõttu tuleb talvesööda kogust ja kvaliteeti hoolikalt planeerida.
Talvesööda valik
- Mesi vs. suhkrulahus – Kui palju jätad mett talvesöödaks ja kas kasutad lisaks suhkrulahust? Buckfastid tarbivad talvel mõõdukalt, kuid võivad kevadel teha järsu toidukasutuse hüppe.
- Hiline söötmine – Kui jääd mingil põhjusel talvesööda andmisega hiljaks, siis peaks eelistama spetsiaalset talvesööta, kus lihtsuhkrute osakaal on siirupis kõrgem.
Talvesööda kogus Saaremaa tingimustes
- Tavaline varu Buckfasti peredele – Tavaliselt soovitatakse Buckfastidele 18–22 kg sööta talveks, kuid kuna minul on keset Saaremaad talvised temperatuuri kõikumised suured, võib vajalik kogus erineda. Sellepärast jätan tarusse äärmised raamid mee- ja mee/suirakärgadega.
- Mida arvestada viimaste pehmete talvede tõttu? – Kui soojadel talvedel on mesilased aktiivsemad ja tarbivad rohkem toitu, kas oled täheldanud vajadust lisatoiduks juba varakevadel? Varu õigeaegselt lisasööda andmiseks kandit!
- Kevadine oht – külmalainete mõju – Kui kevadel tuleb peale veebruarikuist soojalainet aprilli lõpus/mai alguses külmalaine, kas oled selleks valmis lisatoidu või muu meetmega (nt soojendamine, pesaruumi kitsendamine)? Pane tähele, et kui mesilasperes on sel ajal juba haue sees, siis külmalaine ajal tõmbavad mesilased tihedalt haudme ümber kokku! Taru äärmistel raamidel võib olla veel piisav toidutagavara, kuid kui mesilaste kohal enam süüa pole, võib pere nälga surra – mesilased ei jäta hauet maha ja ei roni külmaga ümber äärmistele raamidele! Vajadusel paigalda kandipakid otse raamidele talvekobara peale.
Täiendav lugemine
Väga hästi ja kokkuvõtvalt võib lugeda “Mesilasperede talvitumine“, Kalle Toomemaa, 2018 Tallinn:
“Talv on suurim väljakutse nii mesilastele kui mesinikule. Võib öelda, et mesilasperede talvitumine on kogu mesinduse telg, iga mesiniku tõeline eksam. Mesilasperede halb talvitumine viib talve jooksul või kevadel sageli nende hukkumisele või olulisele nõrgenemisele. Sellest, kuidas mesilased talvituvad, sõltub oluliselt perede areng kevadel ja tootlikkus suvel. Hea talvitumise järel on mesilaspered kevadel tugevad, mesilased on hästi säilinud ja ei kannata kõhulahtisuse või nosematoosi läbi, kärjed ja taru on puhtad, ei ole roojaplekke ega ülemäärast niiskust ja hallitust. Mesilased ei ole loiud ja paisunud tagakehaga, vaid erksad ja saledad, sarnanedes suvistele mesilastele. Langetist on tarupõhjal vähe või puudub see üldse või on juba välja kantud. Taru esmakordsel avamisel jääb mulje, et talvitumine ei ole olnud mesilastele rängaks katsumuseks, vaid puhkuseks − õigemini, talve poleks nagu olnudki. Ja loomulikult munevad emad sellistes peredes kevadel intensiivselt, mesilased elavad kauem ja kasvatavad energiliselt hauet, mille tulemusel pered kasvavad ja arenevad kiiresti.”