Me kuuleme D-vitamiinist igal sügisel: “Võtke päikesevitamiini, et luud oleksid tugevad ja tuju hea.” Samuti kuuleme ilumaailmast kollageenist kui kortsude silujast. Kuid inimestele, kes elavad kroonilise soolehaiguse, nagu Crohni tõbi, varjus, on need kaks midagi palju enamat kui ilu või tuju küsimus. Need on strateegilised partnerid ellujäämiseks ja taastumiseks.
Kui kujutleda haigusest räsitud soolestikku kui tulekahjus kannatada saanud maja, siis on nende kahe rollid väga selged: D-vitamiin on tuletõrjuja, kes leegi summutab, ja kollageen on ehitusmaterjal, millest seinad uuesti üles laotakse.
D-vitamiin: Immuunsüsteemi “piduripedaal”
Crohni tõve puhul on keha “valvur” – immuunsüsteem – segaduses ja ründab ekslikult omaenda soolestikku, tekitades põletikku. Siin astub mängu D-vitamiin. See ei ole lihtsalt vitamiin, vaid hormoon, mis aitab immuunsüsteemil “maha rahuneda”. See on piduripedaal.
Kurb iroonia on aga selles, et põletikuline sool ei suuda toidust vitamiine hästi omastada, mistõttu D-vitamiini tase langeb kriitiliselt madalale. Kui tase on madal, kaovad pidurid ja põletik ägeneb. Seetõttu ongi paljude soolehaigete jaoks tavaline apteeginorm (kuni 50nmol/l, mis on piisav luude hõrenemise vältimiseks) ilmselgelt liiga madal – põletikuringi murdmiseks on vaja saavutada ja hoida stabiilselt kõrgemat (100-150nmol/l) taset. Pane aga tähele, et > 250 nmol/L on juba toksilisuse risk!
Kollageen: Rohkem kui iluasi
Kui põletik on kontrolli all, seisame silmitsi järgmise probleemiga: kahjustatud koed ja haavandid. Siin tuleb lavale kollageen. See on meie keha kõige levinum valk, mis toimib justkui liimina, hoides rakke koos.
Miks on kollageen soolehaigele kriitiline?
Sooleseina taastamine: Soolestiku limaskest vajab pidevat uuendamist. Kollageen sisaldab suures koguses aminohappeid (nagu glütsiin ja proliin), mis on otseseks toiduks ja ehituskiviks sooleseina rakkudele, aidates haavanditel kinni kasvada ja limaskestal taastuda.
Liigesevalude leevendus: Crohni tõbi ei piirdu vaid kõhuga – väga sageli kaasnevad sellega valulikud liigesed (artriit). Kuna kollageen on kõhrede peamine koostisosa, aitab selle piisav tarbimine vähendada liigesevalu ja jäikust, mis haigusega sageli kaasas käib.
Toitainete omastamine: Kollageenil (eriti želatiini vormis) on võime siduda vett ja aidata toidul seedetraktis sujuvamalt liikuda, mis vähendab koormust niigi haigele soolele.
Kust me seda saame?
Moodne toidulaud on kollageenivaene. Me sööme puhast fileed, kuid viskame minema naha, krõmpsluud ja kondid – just need osad, kus peitub tervendav kollageen.
Et soolestikku toetada, võiksime vaadata tagasi vanavanemate tarkuste poole:
Kondipuljong: See on soolehaige “vedel kuld”. Aeglaselt (12–24 tundi) keedetud puljong loomakontidest on täis naturaalset kollageeni ja želatiini, mis on soolele äärmiselt kergesti omastatav ja rahustav.
Sült ja tarretised: Naturaalne želatiin on kollageeni töödeldud vorm, mis on seedimisele väga leebe.
Kananahk ja kala: Kui tervis lubab, ärge peljake süüa hästi küpsetatud kala koos nahaga või kanatiibu – need on kollageenirikkad.
Pärilikkus ja ennetus
Kas lapsed pärivad haiguse? Geenid annavad küll soodumuse, kuid elustiil on see, mis otsustab. Et järeltulevatel põlvedel oleks tugevam stardipositsioon, on võtmesõnaks “tugev vundament”. See tähendab D-vitamiini taseme hoidmist normis aastaringselt(!) ja menüüd, mis sisaldab naturaalseid “ehitusmaterjale” nagu puljongid ja täisväärtuslik toit, mitte vaid steriilset ja töödeldud toitu.
Mida panna taldrikule?
Crohni tõve remissiooni (rahuperioodi) toitumine peaks olema toitainerikas, kuid seedimisele pehme, ühendades põletiku alandamise ja kudede taastamise.
Soovituslik menüü näide:
Hommik: Munapuder (munakollane on suurepärane toitainete allikas) või smuuti, kuhu on lisatud kvaliteetset kollageeni.
Lõuna: Kanasupp, mis on keedetud rammusast kondipuljongist koos pehmeks keenud porganditega. See on topelt-löök: puljong parandab soolt, köögivili annab mineraale.
Õhtu: Ahjus küpsetatud lõhe (oomega-3 ja D-vitamiin) koos püreestatud juurviljadega.
Kui sool on väga tundlik, tasub D-vitamiini puhul eelistada õlibaasil spreisid, mis imenduvad suu limaskesta kaudu, koormamata seedimist. Nii tagame, et “tuletõrjuja” jõuab kohale, samal ajal kui toiduga saadav kollageen teeb oma vaikset ehitustööd.
Üks oluline nüanss veel: D-vitamiini salajane abiline
Oleme rääkinud D-vitamiinist kui “tuletõrjujast”, kuid viimase aja teadusuuringud on toonud päevavalgele ühe kriitilise detaili: see tuletõrjuja ei saa tööle hakata, kui keegi talle ust ei ava. See uksehoidja on magneesium.
Paljud inimesed võtavad kohusetundlikult suuri annuseid D-vitamiini, kuid vereanalüüsid ei näita oodatud tõusu. Miks? Sest D-vitamiin, mida me päikesest või kapslist saame, on bioloogiliselt mitteaktiivne. Et see muutuks kehas kasulikuks hormooniks, peab see läbima keerulise muundamisprotsessi maksas ja neerudes. Iga samm selles protsessis nõuab magneesiumi osalemist.
Lihtsustatult öeldes: kui magneesiumi on kehas vähe, jääb D-vitamiin lihtsalt lattu seisma ja ei tee oma tööd. Veelgi enam – suurte D-vitamiini koguste tarbimine võib magneesiumivarusid kehas hoopis kulutada, sest keha üritab vitamiini meeleheitlikult töödelda. Tulemuseks võivad olla jalakrambid, südame puperdamine või ärevus, mida ekslikult peetakse D-vitamiini kõrvalmõjuks, kuigi tegelikult on tegu magneesiumipuudusega.
Kuidas seda tasakaalu hoida?
Soolehaiguste puhul on magneesiumi omastamine toidust sageli raskendatud. Seetõttu on tark lisada menüüsse magneesiumirikkaid toite, mis on seedimisele leebed:
Kõrvitsaseemned (võib purustada smuutisse).
Avokaado.
Spinat (kuumtöödeldud kujul on kergemini seeditav).
Kui on vajadus lisandi järele, tasub tundliku soole puhul eelistada magneesiumbisglütsinaati (imendub hästi ja ei tekita kõhulahtisust) või kasutada magneesiumiõli/jalavanne (Epsom sool), et minna seedetraktist hoopis mööda. Nii tagame, et D-vitamiinil on olemas vajalik partner, et oma tervendavat tööd teha. Olemas on ka D-vitamiin koos magneesiumiga, mis võimaldab kerge vaevaga tarbida toidulisandit õiges vahekorras.
Oma tervist võid parandada pikaajalise õige toitumisega või ka toetada õigete ja kvaliteetsete lisanditega. Tekkis küsimusi – küsi lisa!